Tags
“Servisu Maka’as no Servisu Hamutuk” Reflesaun badak ida hosi vizita PR iha Distritu Manufahi Introdusaun Vizita ba Suku sira nu’udar prioridade ida hosi Prezidênti da Repúblika, Taur Matan Ruak (TMR) durante nia mandatu. Dezde toma de posse iha Maiu 2012 too agora, Prezidênti da Repúblika, TMR vizita ona suku kuaze 300 hosi suku 442 ne’ebé iha. Pergunta ne’ebé mosu mak ne’e: Razaun saida mak Prezidênti hakarak vizita suku sira ne’e? Objetivu saida mak Prezidênti hakarak hetan hosi vizita sira ne’e? Durante hola parte iha vizita Prezidênti nian foin dadaun ne’e iha Distritu Manufahi, iha mensajem lubuk ida ne’ebé importante atu foti. Mensajem sira ne’e inklui solidaridade hosi Prezidênti da Repúblika nian, motiva povu atu partisipa no servisu maka’as lori atinzi moris diak, servisu hamutuk, unidade, meius ida atu haforsa komunikasaun entre estadu no ninia povu, no seluk tan. Liu tan, Prezidênti mos koalia kona ba dezafiu ne’ebé Timor-Leste, nu’udar nasaun enfrenta hela iha ninia prosesu atu konkista moris diak. Dezafiu sira ne’e inklui ita nia dependénsia ba petroleu, labarik barak ne’ebé sei tur iha rai lori iskola, ita nia infraestrutura hanesan estrada ne’ebé presiza investimentu boot, no dezafiu seluk. Em prinsipu, Prezidênti da Repúblika konsente ho dezafiu sira ne’ebé Timor-Leste, nu’udar nasaun no nuudar povu enfrenta. Maibe mos nia motiva nafatin povu atu iha esperansa katak “loron aban sei iha,” no ita tenki iha konfiansa katak moris diak bele atinzi wainhira ita servisu maka’as no servisu hamutuk. Durante akompanha Prezidênti nia viajem iha Distritu Manufahi semana ida nia laran, iha mensajem lubuk ida ne’ebé relevante ba ita hotu; laos deit ba komunidade ne’ebé Prezidênti halo dialogu ba, maibe mos ba povu Timor tomak. *********** Mensajem primeiru mak agradesimentu hosi estadu ba povu. Prezidênti da Repúblika fiar katak lori povu mak estadu iha. Ida ne’e sai klaru wainhira nia hateten katak “lori imi mak ita harii ita nia nasaun, no lori imi mak ita harii ita nia estadu.” Tanba ne’e, iha fatin-fatin, Prezidênti, hodi estadu nia naran hatoo agradesementu ba povu tanba sira nia luta, no sira nia terus mak Timor nakfila ba nasaun independent no livre. Mensajem segundu mak mensajem solidaridade hosi Xefi Estadu ba povu. Iha fatin-fatin, Prezidênti hateten kona ba ninia objetivu hosi ninia vizita. Hosi objetivu sira ne’e, objetivu importante ida mak Prezidênti mai atu rona no sente povu nia moris, no haree povu nia komportamentu. Ida ne’e mensajem solidaridade ida ne’ebé Prezidênti hakarak hatoo ba povu atu povu labele sente lao mesak, no namlele hela. Solidaridade sira ne’e Prezidênti mos manifesta wainhira nia mos lao ain, rona sira nia preokupasaun sira, no enkoraja nafatin sira atu iha konfiansa nafatin ba futuru. Terseiru, Prezidênti mos uza oportunidade ida ne’e atu komunika ho povu kona ba situasaun nasaun nian. Iha dialogu komunitariu sira ne’e, Prezidênti informa no komunika ho povu kona ba situasaun ne’ebé nasaun enfrenta. Ida ne’e inklui problema estrada, problema be mos, problema malnutrisaun, problema labarik sira sei tur iha rai lori aprende, no seluk tan. Prezidênti mos laos informa deit kona ba dezafiu ne’ebé Timor enfrenta. Kona ba problema estrada ne’ebé ema barak levanta, PR hateten katak povu tenki pasiensia tanba iha Timor laran tomak, Estrada hamutuk kilometru 9000. Ne’e signifika katak se kada tinan ita halo kilometru 100, entaun sei presiza tinan 90 atu hadia Estrada hotu iha Timor laran tomak. Nia mos koalia kona ba ita nia susesu sira ne’ebé ita iha. Sira ne’e inklui asesu ba estrada, prezensa doutor iha sentru saude sira, esforsu komunidade iha fatin seluk lori hadia sira nia moris, no ezemplu lubuk ida ne’ebé mak sai hanesan inspirasaun ba nasaun atu lao ba oin. Prezidenti mos uza ezemplu barak iha rai laran, atu lori fo konfiansa ba komunidade katak wainhira sira servisu hamutuk, sir abele rezolve problema barak iha sira nia suku laran. Ida ne’e importante atu ajuda komunidade sira atu labele haree deit kona ba problema iha sira nia suku no komunidade laran, maibe iha komprensaun luan liu; katak problema hirak ne’ebé sira enfrenta laos existi iha sira nia komunidade deit, maibe mos iha fatin seluk. Ho ida ne’e, Prezidênti husu atu sira mos komprende katak estadu laos haree ema ida mesak ka grupu ida mesak. Ida ne’e ajuda komunidade atu iha sensibilizasaun kona ba moris nasaun nian no responsabilidade ne’ebé estadu asumi. Mensajem importante seluk hosi vizita sira ne’e mak kontinua atu enkoraja povu atu iha konfiansa ba an, no konfiansa ba estadu. Ida ne’e importante wainhira ema komesa sente desperado ho situasaun ne’ebé Timor iha. Prezidênti, liu hosi ninia mensajem nia nafatin enkoraja povu atu iha konfiansa ba lideransa local, Xefi du Suku sira, administrador sira, no servisu hamutuk ho sira. Povu tenki fiar katak “loron aban sei iha” no tenki diak liu. Atu atinzi ne’e, nafatin presiza servisu makaas no servisu hamutuk. Hikis Kosar ba Moris Diak Hikis kosan ba moris diak nu’udar sentru hosi plataforma politika Prezidênti TMR nian wainhira kompete ba eleisaun Prezidênti iha 2012. Ba Prezidênti, maski Timor-Leste hetan ona independénsia, maibe povu Timor seidauk hetan moris diak. Kestaun moris diak ida ne’e nu’udar objetivu ida ne’ebé importante, maski nia sasukat relativa. Katak Timor labele sukat nia moris diak bazeia ba pais seluk ne’ebé hetan ona ukun an ba decade barak nia laran. Maibe iha liafuan simples, Prezidênti hateten katak moris diak katak povu saudavel atu servisu makaas, povu nia oan sira hetan edukasaun diak, povu iha asesu ba servisu saude nian, povu iha asesu ba Estrada atu faan sira nia produtu sira, no seluk tan. Maibe Prezidênti konsente katak atu atinzi moris diak, estadu mesak labele, governu mesak labele, e povu mesak labele. Presiza ema hotu ninia servisu hamutuk. Tanba ida ne’e iha fatin-fatin, Prezidênti husu no enkoraja ema atu servisu makaas lori atinzi moris diak. Hanesan iha fatin barak, Prezidênti dehan “Moris diak la mai hosi lalehan, ka la mai iha bandeza laran.” Iha fatin sira ne’e, Prezidênti ho liafuan simples hateten; “Hau nia tugas seidauk hotu; imi nia tugas seidauk hotu. Mai ita hamutuk, servisu hamutuk no servisu makaas atu hetan moris diak.” Povu mak autor ba Dezenvolvimentu Mensajem sira iha leten, ninia hun iha Prezidênti TMR nia haree kona ba povu. Haree hosi Prezidênti TMR ninia interasaun ho povu, Prezidênti fiar katak povu mak autor ba dezenvolvimentu. Atu povu bele sai autor ba dezenvolvimentu, povu tenki senti katak nasaun ne’e nia futuru iha Timor oan hotu sira nia liman, no tanba ne’e, sira nia kontribuisaun sei mos determina nasaun nia futuru. Atu atinzi ne’e, ema hotu tenki servisu maka’as no servisu hamutuk. Ba ema ne’ebé moris hamutuk ho komunidade durante tempu resistensia, povu mak rekursu importante ne’ebé Timor iha. Ida ne’e mak forma kontribuisaun foun ne’ebé kada Timor oan tenki fo atu atinzi moris diak. Povu laos objetu ba dezenvolvimentu, ne’ebé hein estadu deit ho pasivu deit ba dezenvolvimentu.