Administrasaun Públiku iha Kontextu Harii Estadu, Servisu Públiku no
Dezenvolvimentu Ekonomia
Guteriano Neves
Peskizador iha Servisu Peskiza no Analiza, Prezidênsia Repúblika
Introdusaun
Servisu administrasaun públiku durante ne’e hamosu diskusaun barak. Iha estudu no analiza barak ona mak foka ba dezafiu sira ne’ebé administrasaun públiku enfrenta. Iha mos diskusaun lubuk ida ona ne’ebé organiza lori diskuti kona ba administrasaun públiku iha Timor. Iha opinioens oioin. Balu haree ba kuadramentu legal ne’ebé existe, liliu papél no poder hosi Komisaun Funsaun Públiku. Balu haree kona ba jestaun rekursu umanu. Balu haree kona ba kustu ne’ebé kontinua aumenta, impaktu fiscal, sustentabilidade no produtividade. Balu haree kona ba fornesementu servisu públiku – Public Service Delivery. Artigu ida ne’e nuudar reflesaun pessoal ida bazeia ba istoria pessoal, observasaun direita, diskusaun ho kolega sira no istoria pessoal hirak ne’ebé autor hetan kona ba servisu administrasaun públiku iha Timor. Iha kontextu ida ne’e, haree servisu administrasaun públiku relasiona ho fornesementu servisu públiku, dezenvolvimentu ekonomia no harii estadu.
*********
Servisu administrasaun públiku durante ne’e hetan preokupasaun; se la’os krítika hosi públiku. Preokupasaun ida ne’e refleta katak servisu administrasaun públiku durante ne’e seidauk lao diak. Wainhira ita haree hosi pontu de vista sidadaun ne’ebé sai nuudar kliente ba iha servisu públiku, balu seidauk sente satisfaz ho dezempeñamentu servisu administrasaun públiku. Ida ne’e bele nota iha diskusaun sira iha media sira iha rai laran, diskusaun sira iha nivel politika publiku, diskusaun sira iha media sosial, too iha relatório sira. Ida ne’e la apar ho kustu hosi ita nia administrasaun públiku.
Haree hosi perspetiva finanseiru, kustu atu mantein makina estadu nian durante ne’e relativamente boot. Ida ne’e bazeia ba aspeitu valor nominál hosi kustu ne’ebé aloka liu hosi orsamentu du estadu, komparasaun kustu administrasaun públiku ho ita nia ekonomia. Orsamentu ne’ebé uza atu lori mantein makina estadu atu funsiona aumenta hosi tempu ba tempu. Hanesan ezemplu, alokasaun orsamentu atu selu salariu no atu hola sasan no servisu iha 2013 hamutuk 48% hosi total orsamentu. Ou se ita kompara ho ekonomia domestika, iha tinan 2013, kombinasaun gastus salariu no bens e servisu ekivalente ho 44.6% hosi ita nia ekonomia domestika tomak. Se ita haree ba kresimentu, alokasaun orsamentu ba salariu, bens no servisu aumenta ho konsistenti durante tinan hirak nia laran.
Maski ho gastus ne’ebé boot, públiku nia preokupasaun katak servisu públiku seidauk lao diak. Preokupasaun sira ne’e la’os laiha baze. Ita la presiza investigasaun kle’an atu hatene kona ba sidadaun ninia preokupasaun. Ita bele nota deit wainhira ita ba tuir prosesu atu hetan dokumentu importante sira hanesan pasporte, karta kondusaun, Billete Identidade, too servisu xave sira hanesan tratamentu ema moras iha ospital, tratamentu ba alunus sira iha eskola, no seluk tan. Ita mos bele nota hosi relatorio ka estudu hirak ne’ebé halo ona, no mos diskusaun sira iha media sosial, diskusaun anecdotal sira, no esperiensia pessoal ema lubuk ida nian. Em jeral, iha persepsaun jeral ida katak, atendimentu publiku hosi administrasaun publiku la diak.
Saida mak akontese hosi situasaun sira ne’e? Iha observasaun lubuk ida ne’ebé autor nota durante ne’e, depois rona experiensia pessoal ema nian, observasaun iha fatin, no rona rasik mos argumentu hosi fornesedor servisu públiku sira. Ba dala uluk, wainhira komplika sistema hanesan agora, ida ne’e dudu aktu abuzu de poder iha nivel okos. Hau hanoin la’os segredu ona katak atu hetan dokumentus balu iha rai laran, balu uza “ema laran.” Aktu abuzu de poder ne’e maski la diskuti barak, maibe bele haree momos iha fatin barak iha Timor.
Tuir mai, komplikasaun sistema iha administrasaun publiku hanesan agora, impata dezenvolvimentu em jeral. Ho situasaun ne’ebe agora ema esperiensia, susar ba ema atu sai kreativu. Dala barak, halakon ema nia vontade atu halo buat foun tanba estadu la fasilita. Ida ne’e bele hamenus sidadaun nia konfiansa ba iha instituisaun publiku.
Aspetu seluk mak opsaun no dizigualidade ne’ebe mosu. Dizigualidade iha ne’e refere ba opsaun ne’ebe ema ho kapasidade finanseiru naton iha no ema laiha osan. Ema ho rendimentu naton, bele hili atu halo tratamentu iha rai liur ho kualidade diak liu; bele ba halo check up iha rai liur, bele haruka oan ba eskola iha eskola privadu, maibe ema ho rendimentu kiik, laiha opsaun barak ba sira atu hili. No dala barak, mosu iha diskusaun informal sira katak, wainhira ema elite, ne’ebe iha poder politiku no ekonomiku, sira laiha esperiensia atu uza servisu publiku, iha posibilidade boot katak sira sei la fo prioridade ba hadia servisu publiku, tanba ida ne’e la hola parte iha sira nia moris lor-loron. Hanesan ezemplu, oinsa Ministru edukasaun atu hadia eskola publiku se nia oan sira la iskola iha Timor?
Melloramentu servisu administrasaun públiku la’os prosesu ida ne’ebé fasil no presiza tempu badak. Ho mundu ida ne’ebé dinamiku, administrasaun públiku presiza adjusta an ho mudansa sosiedade laran. Sa tan alvu hosi servisu administrasaun públiku nian mak públiku. Tanba ne’e, avaliasaun ba servisu administrasaun públiku la para deit iha produtividade, maibé mos oinsa públiku nia satisfasaun ba servisu administrasaun públiku. Ho mundu ne’ebé agora iha, administrasaun públiku tenki loke-an atu hatan ba mudansa hirak ne’e. Tanba ne’e presiza iha inovasaun no kreatividade iha administrasaun públiku tanba públiku nia padraun atu hetan satisfasaun muda hosi tempu ba tempu.
Dala barak ita hanoin katak sidadaun nia asesu ba servisu públiku nuudar karidade ne’ebé estadu halo ba sidadaun sira; karik tanba la selu. Ita haree sidadaun sira ne’ebé buka atu hetan servisu públiku nuudar ema desperado sira. Ida ne’e kontradiz ho nosaun estadu, sa tan iha kontextu ida ne’ebé ita harii hela ita nia instituisaun públiku sira. Sidadun nia asesu ba servisu públiku nuudar kestaun direitu fundamental ne’ebé proteze iha konstitusaun, no konvensaun hirak ne’ebé estadu Timor hola parte ba. Bele diskuti kona ba maneira oinsa atu fornese no atu finansia, maibe asesu ba servisu públiku nudar kestaun direitu. La’os karidade. Prinsipiu ida ne’e ema sira ne’ebé haknar an iha instituisaun públiku tenki komunga.
Iha kontextu dezenvolvimentu ekonomia, melloramentu iha administrasaun públiku nuudar kestaun xavi atu atinzi kresimentu ekonomia ne’ebé inklusivu no sustentavel. Estadu, iha tempu agora, laós deit nuudar instituisaun mamuk ida. Iha dezenvolvimentu ekonomia, papél ida hosi seitor públiku mak atu fasilita dezenvolvimentu ekonomia. Ida ne’e halo liu hosi fornesementu fasilidade sira hanesan infraestrutura, prepara ema ho kualidade, estabelese sistema saude públiku ne’ebé asesivel ba ema hotu, tau lei atu proteze ema nia direitu ba proprioedade, kria seguransa atu ema sira sente seguru katak sira nia direitu proteze.
Papél seluk hosi seitor públiku iha dezenvolvimentu ekonomia mak sai nuudar konsumidor no produtor. Nuudar produtor ba sasan no servisu, estadu hili seitor estratejiku saida mak estadu tenki kontrola. Dala barak, seitor estratejiku sira hanesan Estrada, be mos, seguransa públiku, edukasaun no saude nuudar seitor sira ne’ebé estadu kontrola tanba seitor sira ne’e iha relasaun ho ema barak nia moris.
Tanba ne’e, seitor públiku, iha kontextu ekonomia, tama iha merkadu no pronto atu kompete ho seitor privadu. Estadu halo ne’e liu hosi estabelesementu Emprezariu Públiku no Ajensia Autonomu sira lori produz sasan no servisu hirak ne’ebé sidadaun sira presiza. Maibé iha differensia entre seitor públiku no seitor privadu. Alvu final hosi seitor públiku mak atu serve ninia sidadaun sira. Seitor públiku bele halo lukru atu mantein sustentabilidade finanseiru. Maibé lukru laos alvu final. Pelu kontrariu, seitor privadu, ninia alvu final, tuir ninia natureza mak atu halo lukru. Iha dalan saida deit, seitor públiku presiza servisu ho efisiensia no efikasia. Iha ekonomia ida ne’ebé integradu no interdependente hanesan agora, wainhira laiha profesionalizmu, wainhira kliente la satisfaz, ita bele lakon atu kompete.
Iha kontextu harii estadu, estadu laos kompostu deit hosi instituisaun. Harii estadu nuudar prosesu dinamiku ida ne’ebé rohan laek. Instituisaun bele harii, ho kuadramentu legal, regulamentu no funsionariu públiku sira. Maibé harii estadu la para iha ne’e. Importante liu mak oinsa estadu hetan lejitimidade ka fiar hosi ninia sidadaun sira. Sidadaun sira iha konfianasa ba instituisaun estadu atu jere sira nia interese, jere konflitu, fornese servisu públiku, ba sira.
Estudu no analiza barak ona iha mundu fo sai katak fornesemetu servisu públiku nuudar parte integradu ida hosi prosesu harii estadu. Fallansu atu fornese servisu sira hanesan edukasaun, saude, be mos, infraestrutura bazika, baze ba dezenvolvimentu ekonomia, no seguransa sei hamenus konfiansa ema nian ba iha instituisaun estadu. No wainhira konfiansa ne’e laiha, estadu lakon ninia lejitimidade.
Iha âmbitu tolu iha leten, hadia servisu administrasaun publiku nuudar kestaun xavi atu hadia ema nia moris. Too ikus diskusaun kona ba servisu adminisrasaun públiku, labele para deit iha kontextu hadia funsionariu públiku sira nia moris. Iha ambitu harii estadu, haforsa lejitimidade estadu nian iha sosiedade nia leet nuudar pontu importate hosi servisu administrasaun públiku nian. Prezidenti da Republika, Taur Matan Ruak, iha okaziaun barak, hateten katak administrasaun públiku nuudar tulang punggung mak halo estadu nia prezensa bele haree. No visibilidade estadu ida ne’e haree hosi servisu ne’ebé administrasaun públiku fornese ba públiku.